Maaküte

Maasoojuspump on kütteseade, mis ammutab maapinda salvestunud päikeseenergiat.

Daikin inverter maasoojuspump 3 – 13 kW

maaküte

Miks valida maasoojuspump ehk maaküte?

Maasoojuspump ehk maaküte on energiasäästlik ja keskkonnasõbralik

Maasoojuspump on kütteseade, mis ammutab maapinda salvestunud päikeseenergiat. Suvel akumuleerub maapinda soojusenergia, mida jahedate ilmade saabudes saab maasoojuspumba abil maja kütmiseks kasutada. Maasoojuspump kasutab soojusallikana maapinda, pinnase ülemisi kihte, kaljut või lähedal asuvat veekogu. Meetri sügavusel maapinnas on temperatuur üsna konstantne (4 – 12 ºC). Maapinda salvestunud soojusenergia ammutatakse pinnasesse paigaldatud plastikust torustiku – maakollektori abil. Maakollektor on ühendatud soojuspumbaga, mis katab täielikult maja küttevajaduse: küttes ruume ja tootes sooja tarbevett. Maasoojuspumbaga saab vajadusel ka ruume jahutada. Maakollektori paigaldamiseks peab maja ümber olema piisavalt suur maa-ala.Soojuspump vajab soojusenergia pumpamiseks (kompressori tööks) elektrienergiat. Kulutades ühe kWh elektrienergiat suudab maasoojuspump toota kuni 5 kWh soojusenergiat. Maasoojuspump võimaldab küttekulusid vähendada kuni 80%.

Maasoojuspump ehk maaküte on turvaline, mugav, keskkonnasõbralik ja peaaegu hooldusvaba küttelahendus.

Maasoojuspumpade eelised:

• Tõhus ja ülimalt energiasäästlik küttelahendus;
• Kütab ruume ja toodab sooja tarbevett;
• Kasutajasõbralik juhtsüsteem võimaldab juhtida kogu küttesüsteemi;
• Võimalik kasutada nii radiaator- kui ka põrandaküttega;
• Keskkonnasõbralik ja tuleohutu (puudub põlemisprotsess);
• Madal müratase;
• Väike hooldusvajadus.

Maasoojuspumbad ehk maaküte

Maasoojusenergia liigid

Mõisted “Maasoojus” või “Maaküte” hõlmavad nelja erinevat liiki energiaallikaid: maapind (maakollektor),energiakaev, põhjavesi ja veekogu (veekollektor). Maasoojuspumbale sobiv energiaallikas valitakse lähtuvalt maja energiavajadusest ja asukohast.

Maakollektor

Maapinna ülemistesse kihtidesse salvestub suvel päikeseenergia. Lisaks päikeseenergiale salvestub maapinda vihmavee- ja maapinna lähedase õhu soojusenergia. Kollektori pikkus sõltub soojuspumba võimsusest, ulatudes 250 – 50000 m.

Maakütte torustik  paigaldatakse 1 m sügavusele vahekaugusega vähemalt 1 m ja täidetakse külmumiskindla vedelikuga – külmakandjaga. Torustikus ringlevale külmakandjale ülekandunud soojusenergiat kasutatakse maasoojuspumba abil hoonete kütmiseks ja sooja tarbevee tootmiseks.

Maakollektori kasutamine on ülimalt tõhus ja säästlik soojusenergia ammutamise meetod. Suurim maasoojuspumba tootlikkus saavutatakse niiske pinnase korral. Maasoojuspumbaga soojusenergia ammutamiseks on kõige ebasobivam kuiv ja liivane pinnas.

Veekollektor

Kui maja on ehitatud veekogu lähedale, siis saab soojuspumbaga veekogu põhja paigaldatud plasttorustiku (veekollektori) abil ammutada kütmiseks vajalikku soojusenergiat.

Energiakaev

Maapinna sügavamas aluskihis asub peaaegu konstantse temperatuuriga aastaringne geotermiline energiaallikas. Energiakaevudeks nimetatakse vertikaalseid või kaldu puurauke, millesse paigaldatud torustiku kaudu ammutatakse pinnasekihti salvestunud päikeseenergiat hoonete ja tarbevee kütmiseks.

Puuraugu läbimõõt on enamasti 50 -160 mm. Väikesema läbimõõduga puuraukudesse (50 – 100 mm), mida kasutatakse otseaurustumisega soojuspumpade korral, paigaldatakse 15 – 30 m sügavusele väikese läbimõõduga vasktorud. Plasttorustikuga energiakaevud vajavad suurema läbimõõduga (100 -160 mm) ja sügavusega (100 -200 m) puurkaeve. Kui energiakeavud ei täitu veega, siis nad täidetakse.

Energiakaevust saadav soojusenergia ühe meetri kohta on vähemalt kaks korda suurem võrreldes horisontaalse paigaldusega. Energiakaeve ei saa kasutada veevötuallikana, kuna see võib jäätuda.

Suletud süsteem lõpuni tamponeeritud soojuspuuraugus („vai”) tähendab, et energiapuuraugus asetseb üks või mitu suletud torustikku, milles ringleb madala keemistemperatuuriga vedelik. Kui soojuspuurauk on lõpuni tamponeeritud, siis sanitaarkaitseala ega veevõtukoha hooldusnõudeid ei määrata.

Põhjavesi

Soojusallikana saab kasutada ka põhjavett, mille temperatuur on aastaringselt 4 – 12 ºC.

Soojuspump kasutab maja kütmiseks põhjavette salvestunud päikeseenergiat. Maasoojuspumbaga ühendatakse tavaliselt kaks üksteisest 15 – 20 m kaugusel asuvat puurkaevu, üks vee võtmiseks ja teine vee tagasijuhtimiseks. Rohke veetootlikusega pinnastes on võimalik kasutada vee pumpamist läbi soojuspumbas oleva aurusti (avatud süsteem) ning siis tagasi maapinda (soovitavalt teise puurauku), kus vesi taas soojeneb ja tekib ringlus puurkaevude vahel. Puurkaevusüsteemi puurkaevud peavad olema ühe sügavused ja asuma samas veekihis. See hoiab ära erinevate veekihtide segunemist ja veehulkade vähenemist väljapumbatavast veekihist. Puurkaevusüsteemi negatiivseks küljeks on kindluse puudus maapinnas piisava veeringluse tekkimise osas. Põhjavee reostamise oht on minimaalne, kui täidetakse kõiki paigaldusnorme. Õigesti koostatud süsteemis on põhjavee reostus välistatud.

Otseaurustumisega maasoojuspumbad

Otseaurustumisega maasoojuspumpadeks nimetatakse soojuspumpasid, milles puudub külmakandja (etüleenglükool) tsirkulatsiooniring. Soojusenergia kantakse väliskeskkonnast üle otse külmaainele (külmaagens). Sellise maasoojuspumba tööpõhimõte on sarnane õhk-vesisoojuspumbaga. Erinevusena paikneb maasoojuspumba aurusti maa sees ja soojusenergiat saadakse maapinda akumuleerunud päikeseenergiast, mitte õhusoojusest. Torustik paigaldatakse pinnasesse horisontaalselt kaevamise teel (analoogselt maakollektori plastiktoruga) või puuritavasse energiakaevu vertikaalselt või kaldu. Aurusti torumaterjalina kasutatakse hea soojusjuhtivusega vasktoru. Oluline on saavutada võimalikult hea kontakt pinnasega. Selleks puurkaevud täidetakse.

Tähelepanu!

Suure külmaagensi kogusega seadmetele (soojuspumpadele) on seadusega kehtestatud rangemad erinõuded. Vastavalt Välisõhu kaitse seaduse §112-le ‘Seadmete kontrollimine’: ” Rohkem kui kolm kilogrammi osoonikihti kahandavaid aineid sisaldava paikse seadme valdaja või omanik kontrollib vähemalt kord aastas, et seadmes ei oleks nende ainete leket.” Seadme valdajale sätestab kohustuse pidada hoolderaamatut Välisõhu kaitse seadus §113 Seadme hoolderaamat ning Keskkonnaministri 16. novembri 2005. a määrus nr. 69 Osoonikihti kahandavaid aineid või fluoreeritud kasvuhoonegaase sisaldava seadme hoolderaamatu vorm ja pidamise kord.

KÜSI HINNAPAKKUMIST